Ärevusseisunditest saab eristada kahte tüüpi:

  1. korduvad paanikahood – need võivad alata ootamatult ja peaaegu igas olukorras. Paanikahoog seisneb intensiivses kartuses või ähvardava õnnetuse tunnetamises, mis algab äkitselt ning tekitab hingetust, südamepekslemist, rinnavalusid, lämbumistunnet, peapööritust, käte ja jalgade kirvendamist, higistamist, värisemist, nõrkust, kuuma- ja külmahoogusid, nõrkus- ja ebareaalsustunne. Nende aistingute ootamatus võib viia mõttele, et tulemas on füüsiline või vaimne katastroof – näiteks südameatakk, hullumine või minestamine.

  2. Üldistunud ärevus – püsiv ärevus. Püsiv närvilisus, värisemine, lihaspinge, higistamine, peapööritus, südamekloppimine, nõrkusetunne, kerge väsimine, hingetus, kuiv suu, kõhulahtisus. Ülemäärane kartus, et inimene ise või tema sugulased võiksid haigestuda või juhtub mingi õnnetus. Väljendub sageli koos teiste murede ja halbade eelamdustega.


Mõlemad häired võivad alguse saada masendavatest või stressi tekitanud elusündmustest.